Patenditaotluste koostamine AI abil – miks see on riskantne?
Viimasel ajal oleme praktikas üha sagedamini näinud olukordi, kus patenditaotlusi koostatakse ja esitatakse Patendiametisse täielikult tehisintellekti abil, ilma patendivoliniku kaasamiseta.
AI on väärt abivahend. Küll aga on patenditaotluse koostamine ainult AI abil halb mõte.
Patenditaotlus ei ole pelgalt tehniline kirjeldus. See on õiguslik dokument, mille kvaliteedi määravad:
- teadmised menetluspraktikast ja ekspertiisi loogikast;
- kohalike seaduste ja määruste arvestamine;
- strateegiline sõnastus, mis kaitseb leiutise olemust, mitte pelgalt ideed.
AI kipub koostama kirjeldusi, mis on liiga üldised, laialivalguvad ja sisuliselt fookuseta. Veelgi problemaatilisem on olukord, kus selline taotlus esitatakse Patendiametisse. Menetluse või ekspertiisi käigus ei ole lubatud muuta leiutise olemust, mistõttu ei saa algseid vigu hiljem sisuliselt parandada. Nii võib väärtuslik leiutis jääda kaitseta ning kaitsevõimalus raisatakse.
Samuti näeme praktikat, kus taotlus koostatakse esmalt AI abil valmis ning seejärel palutakse patendivolinikul see „üle vaadata“. Tegelikkuses on ebaõnnestunud taotluse ümbertegemine sageli märksa keerulisem ja kulukam kui taotluse korrektne koostamine algusest peale.
Ka Patendiameti vanemekspert Kristiina Kreek-Truuts on oma praktikas täheldanud sama suundumust:
„Me oleme kokku puutunud mõningate taotlustega, mille puhul võib kahtlustada, et need ei ole koostatud inimese poolt, vaid „appi“ on võetud suure tõenäosusega ka tehisaru. Kahjuks on need taotlused silma jäänud just eripärade tõttu, mida inimese poolt koostatud taotlustes üldiselt ei leia või vähemalt mitte sellises mahus. Näiteks on need ebamõistlikult pikad ja laialivalguva sisuga ning kummaliste vigadega. Oleme saanud taotlusi, mis on väga mahukad (näiteks üle 100 lehekülje pikad) ja kirjeldavad ühes taotluses väga erinevaid probleeme, kuid kogu selle teksti seest on väga raske leida konkreetset leiutist. Samuti oleme täheldanud selliste taotluste puhul ka iseloomulikke vigu. Näiteks on küll üritatud kirjeldada eelnevat tehnika taset, kuid kui hakata uurima, et kas dokumendid, millele viidatakse, on ka päriselt olemas, siis leida neid ei õnnestu või peitub viite taga hoopis mõni muu dokument, millel pole teemaga mingit pistmist. Mõlemal juhul on sellistele taotlustele ekspertiisi tegemine raske, kuna esimesel juhul jääb üldse segaseks, mida kaitsta soovitakse, ja teisel juhul ei toeta patenditaotluse sisu leiutist, mida taotlusega kaitsta tahetakse. Ühtlasi ei vasta sellised taotlused ka neile seatud sisu- ja vorminõuetele. Väga kehvasti koostatud taotluste puhul on kahjuks äärmiselt ebatõenäoline, et need jõuavad ka päriselt patendi või kasuliku mudeli väljaandmiseni.“
Seega, tehisintellekt võib olla hea abiline patenditaotluse ettevalmistamisel, kuid see ei asenda patendivoliniku kogemust ega vastutust. Patenditaotluse puhul võib üks vale samm olla pöördumatu ning selle hind on sageli kaotatud õiguskaitse.
Tagasi